Meie soov oli juhtida riigijuhtide ja avalikkuse tähelepanu pöördumises nimetatud probleemidele. Loodame, et enamikul juhtudel seda nii ka mõisteti. Meie ebaõnnestunud sõnastusest võib aga jääda mulje, nagu oleksid psüühikahäired ja autism põhjustatud üksnes meie ühiskonna kõlbelisest kriisist. Nii see polnud mõeldud ja nii see kohe kindlasti ei ole. Haigeid ja ka autistlikke lapsi võib sündida igasse perre. Pöördumisele allakirjutanutel puudus igasugune soov näidata psüühikahäiretega ja autistlikke inimesi halvas ja allakirjutanuid veatus valguses. Mistahes haigus ei võta inimeselt tema väärikust, vaid peaks suurendama tervemate hoolt ja armastust tema suhtes.
Siinkohal meie, pöördumisele allakirjutanud aasta emad ja isad, palume avalikult ja kogu südamest vabandust autismihaigete, nende lähedaste ja Eesti Autismiühingu ees oma eksimuse pärast. Teame millises raskes olukorras on pered, kus kasvavad autismihaiged lapsed ja soovime siiralt, et riik ja kohalikud omavalitsused toetaksid neid peresid edaspidi senisest enam igapäevaselt hakkamasaamisel ning et nad leiaksid rohkem tähelepanu ja armastust meie kõigi poolt.
“Kasvatada erivajadusega last ei ole kõige hullem, mis sinuga juhtuda võib. Palju hullem oleks kasvatada üles laps, kes on erivajadustega inimeste vastu sallimatu!”