Koolieelik

Kui peres kasvab autismispektri häirega (ASH) väikelaps või koolieelik, on tõenäoliselt kogu pere teinud muudatusi oma tavapärastes elurütmides, kohandudes ASH lapse vajadustele.

Autismispektrihäirega väikelapse vanem võib olla silmitsi paljude erinevate väljakutsetega. Oluline on teada, et praeguste teadmiste alusel on autismispektri häire lihtsamalt öeldes aju neurobioloogiline omapära, mis väljendub erinevate arenguvaldkondade eripärase arenguga. See tähendab, et autism ei ole haigus, vaid inimesele kaasasündinud eripära, mida ei ole võimalik välja ravida. Hea uudis on aga see, et lapse aju on plastiline, mistõttu varajase sekkumise korral on autismispektri häirega kaasnevate eripärade leevendamine heade tulemustega, mis omakorda tähendab, et mida kiiremini saab hakata autismispektrihäirega lapsele õpetama oskuseid, mis aju arengu tõttu on lapsel puudulikud või vähesed, seda paremini saame lapse suunata võimalikult eakohasele arengule.

Seetõttu on äärmiselt oluline hakata abi otsima kohe, kui ilmnevad lapse eripärad sotsiaalses, suhtlemis-, käitumuslikus ja keelelises arengus, mille puhul vanematel tekivad murelikud küsimused. Öeldes endale, et “ta on väike, küll kasvab välja”, võib lapsele teha karuteene, kuna laps kasvab koos oma harjumustega kiiresti. Õigeaegse ja sobiva abi korral on pedagoogiliselt ja sotsiaalselt sekkudes võimalik aidata kaasa autismispektri häirega lapse võimetekohasele arengule.

Kohe pärast diagnoosi teada saamist on soovitav pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (SKA), et määrata lapsele puue ning selle kaudu saada õigus kasutada rehabilitatsiooniteenuseid.

Rehabilitatsiooniteenus

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mida korraldab SKA. Rehabilitatsiooniteenust tuleb taotleda lisaks puude määramisest. Teenus on mõeldud puudega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulemisel. Teenus pakub erinevate tugispetsialistide teenuseid. Teenusele saavad need, kellel tuvastatakse rehabilitasioonivajadus. Selleks on vaja täita sotsiaalse rehabilitatsiooni taotlus

Lasteaed

Suuri probleeme võib tekitada lapse päevahoiu teema. Kas üks vanematest peab nüüd töölt koju jääma? Kuidas leida lapsele sobiv lasteaed või hoidja?

Paljudele autismispektri häirega väikelastele ei sobi suur lastekollektiiv – nad pelgavad suurt rahvamassi, tugevaid helisid, ei talu näiteks puudutusi või on kummaliste asjade peale kergesti ärrituvad. Samuti ei suuda kasvatajad 20-pealises rühmas eraldi erivajadusega lapsega tegeleda ning mis parata, tihtilugu peetakse lapse eripära pelgalt kasvatamatuseks.

Sageli on lapsele parem, kui vanem valib oma lapsele erirühma, kus on loodud erivajadustele lastele sobiv keskkond ja pädev kollektiiv.

Tõsi on see, et Eestis on praegu veel vähe lasteaedu ja -rühmi, kus tegeletakse metoodiliselt autismispektrihäiretega laste arendamisega. Samas autismispektri häirega laps vajab võimetekohaseks arenguks erilisi kasvatus- ja õppetingimusi. Rühmavalik sõltub iga lapse individuaalsetest erivajadustest. Eriõppe võimalustega Tallinnas saab tutvuda Tallinna Haridusameti kodulehel.

Harjumaa erinevates valdades on vajalik info saamiseks pöörduda oma kodukoha omavalitsuse poole.

Erivajadusega lapsele soovitab sobitus- või erirühma kooliväline nõustamismeeskond
Põhja-Eesti Rajaleidja keskuses. Seega on vajalik enne erirühma minekut pöörduda Rajaleidjasse nõustamisele vastava soovituse saamiseks.

Eestis on võimalik valida erinevate lasteaiarühmade vahel: autismiga lastele võivad sobida (vastavalt tema individuaalsetele vajadustele) mh sobitusrühm, tasandusrühm, arendusrühm või pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm, liitpuude korral ka liitpuude rühm Igal rühmal on oma spetsiifika.

Erinevad eriõppe vormid lasteasutustes:

• sobitusrühm – tavarühm, kuhu võetakse vastu ka erivajadustega lapsi. Eestis on sobitusrühma suurus sama suur kui tavarühmas, kuid selle arvestusega, et üks erivajadusega laps täidab kolm kohta;
• tasandusrühm – 12-lapseline rühm spetsiifiliste erivajadustega lastele;
• pervasiivsete arenguhäiretega laste rühm – 4-lapseline rühm autismispektrihäirega lastele;
• arendusrühm – 7-lapseline rühm mõõduka, raske ja sügava intellektipuudega lastele;
• liitpuuderühm – 4-lapseline rühm lastele, kellel erineb 2 või enam puuet.

Pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmad Tallinnas:
Tallinna Laagna Lasteaed – Põhikool – 2 rühma;
Tallinna Lasteaed “Õunake” – 1 rühm;
Tallinna Lasteaed “Kannike” – 2 rühma.

Pervasiivsete arenguhäiretega laste rühmades lähtutakse iga lapse individuaalsusest, keskendudes tema erinevatele vajadustele ja õppimist vajavatele oskustele. Lapse ümber muudetakse mõistetavaks ja struktuurseks nii ruumiline kui õpikeskkond- see aitab lapsel mõista oma ümbrust. Laps õpib tundma iseennast ja oma kaaslasi, õpib ümbritsevate inimestega sotsiaalselt suhestuma ja sotsiaalselt toime tulema, ning tasapisi ka sotsiaalsele kontaktile sobivalt vastama. Suurim eesmärk on autismispektri häiretega laps valmistada ette kooliks, kus juba omandatud õpioskuste, suhtlemis- ja käitumisoskustega alustada võimetekohast kooliteed.

Tugiisik

Tugiisik on inimene, kes aitab autistlikul lapsel edukalt toimelda ning on niiöelda tõlgiks lapse ja teda ümbritseva keskkonna vahel. Tugiisik ei ole seega pelgalt lapsehoidja, vaid osaleb aktiivselt lapse arendamises ja harimises. Tugiisik võib käia lapsega koos lasteaias või abistada last kodus.

Viide Sotsiaalkindlustusameti kodulehele! 

Sotsiaalteenuste osutamine on kohaliku omavalitsuse kohustus. Kohalike omavalitsuste võimekus vajalikus mahus puudega lastele teenuseid tagada on piirkonniti erinev, mistõttu on oluline kohalikke omavalitsusi toetada, et lapsed saaksid vajalikud teenused oma elukohajärgselt kohalikult omavalitsusüksuselt. Raske ja sügava puudega lapsed, kelle teenusevajadus on kohaliku omavalitsusüksuse lastekaitse- või sotsiaaltöötaja poolt hinnatud ja kellele kohaliku omavalitsuse üksus ise ei suuda vajalikus mahus tugiteenuseid tagada, saavad aastatel 2021-2022 ESF rahastuse toel vajalikke teenustunde lisaks.

Kodu

Lapse võimalikult heaks arenguks on tarvis kogu perekonna tõhusat panust, sest lasteaiast, terapeutidest või tugiisikust üksi ei piisa. Väga palju on võimalik ära teha lapse enda kodus, paljude oskuste õpetamisel võibki vanemate käes olla võtmeroll.

Kodu ja lapsega tegelevate spetsialistide koostöö arendamiseks suhtle julgesti kasvatajate, terapeutide ja/või tugiisikuga – nii saate paika panna ühised sihid ja leida just sinu lapsele sobivaimad arengut toetavad meetodid. Ja mis peamine – ära oota imet üleöö! Sihile viib järjepidev tegelemine!

Kuidas valida kooli?

Juba lasteaias on vaja hakata astuma samme selleks, et leida oma autismispektrihäirega lapsega sobivat kooli. Kõige parem on uurida oma lasteaiaõpetajalt või lapsega tegelevalt spetsialistilt, millised võiksid olla just Sinu lapsele sobiva kooli tingimused. Hea on end kurssi viia erinevate riiklike õppekavadega Riigiteatajas ja Tallinna lehel ning koolide võimalustega. Kooli valik on väga tihedalt seotud iga lapse konkreetsete vaimsete ja arenguliste võimetega – oluline on lapsele leida kool, kus ta saab rahulikult oma võimete piires õpingutele pühenduda ning kogeda eduelamust.

Püüa suhelda ka teiste autismispektri häirega laste vanematega – nemad oskavad kõige paremini kaasa elada väikestele töövõitudele! Kuidas sa ikka töö juures oma kolleegile õhinal seletad, et 6-aastane ütles täna esimest korda “aitäh!” või pesi peale tualetis käimist käsi. Ja teised vanemad oskavad anda kasulikke vihjeid, kuidas üht või teist probleemi hõlpsamini lahendada!

Osale tugigruppides

Tugigrupp on heaks võimaluseks tutvuda teiste autismispektri häirega laste vanematega ning vahetada kogemusi. Tugigrupp on justkui “suitsunurk”, kus alati on huvitav ja informatiivne!

Küsi kogemusnõustajalt

Kogemusnõustajad on lapsevanemad, kes on valmis teid ära kuulama. Nõustaja ülesanne ei ole lahendada teise inimese probleeme, vaid pigem aidata inimesel ise lahendust leida. Nõustajad ei ütle teistele, mida nad „peavad” tegema ega anna otsest nõu, vaid aitavad inimestel leida oma lahendused kuulamise, kogemuste jagamise, olemasolevate võimaluste ja ressursside leidmise ning toe pakkumise läbi.

Kogemusnõustajad on läbinud eelnevalt nõustamiskoolituse, töötavad vabatahtlikkuse alusel ja on seotud vaikimiskohustusega. Tallinnas korraldab erivajadustega laste vanemate kogemusnõustamist Tallinna Puuetega Inimeste Koda.

Ära muretse, sa ei ole üksi!

Transport lasteaeda

Kohalikud omavalitsused võivad pakkuda põhjendatud vajaduse korral invatransporditeenust, mida osutatakse rahvastikuregistri järgi omavalitsuses elavatele sügava või raske liikumis-, nägemis- ja/või liitpuudega inimestele, kes on vähemalt 3 aastat vanad ja kes ei saa oma puude tõttu kasutada ühiskondlikku transporti ilma kõrvalabita. Uuri kindlasti oma elukohajärgsest sotsiaalosakonnast seda võimalust, kuna sellepärast, et lapsega ei saa ühistranspordis sõita, ei peaks laps lasteaeda minemata jääma. Erinevate teenustega erivajadustega lastele, mida pakub Tallinna linn, saab tutvuda siin.
Erinevate teenuste kohta Harjumaal küsi omavalitsusest, kuhu oled sisse kirjutatud.

Ära muretse, sa ei ole üksi!