Minu laps on vist autistlik?

Alati ei pruugi see üldse nii olla, kõik lapsed on ju väga erinevad! Kui sinu 2-aastane ei räägi sama soravalt kui su sõprade laps, ei tähenda see, et sinu lapsel oleks kindlasti autismispektri häire. Samas, kui kõne hilinemisega kaasnevad ka muud autismispektri häirele iseloomulikud jooned, tasuks kindlasti konsulteerida spetsialistiga.

Osadel lastel avalduvad mõned autismispektri häirele iseloomulikud jooned juba imikueas, teistel ilmnevad need alles 2-3 aastaselt. Rahvusvaheline kogemus ütleb, et varajane diagnoosimine ja teraapiad on kõige paremad teadaolevad viisid lapse (ja seeläbi kogu pere) olukorra leevendamiseks.

ABSOLUUTSED NÄITAJAD KOHESE SEKKUMISE VAJADUSEST:

• puudub lalin 12 kuu vanuses
• puuduvad osutamine jm. žestid 12 kuu vanuses
• puuduvad üksiksõnad 16 kuu vanuses
• puudub 2-sõnaline spontaanne (mitte kajakõneline) fraas 24 kuu vanuses
• MISTAHES kõne MISTAHES kadumine MISTAHES vanuses

(Filipek jt, 1999)

OHU MÄRGID TEISEL ELUAASTAL:

Sotsiaalne suhtlus

• vastumeelsus sotsiaalse puuduse ja läheduse suhtes
• puudub kohane pilk
• puudub soe, rõõmus eneseväljendus koos pilgu suunamisega
• puudub ühine huvi ja rõõm
• puudub ennetav kehaasend v. liigutus vastuseks interaktsioonile
• puudub vastus kontekstuaalsele/situatiivsele vihjele
• puudub vastus nimepidi hüüdmisele
• puudub pilgu, näoväljenduste, žestide ja häälitsuste koordinatsioon

Ebatavalised žestid

• kasutab vahendina teise isiku kätt ilma suunatud pilguta
• puudub osutamine (pointing)
• puudub näitamine (showing)

Ebaharilikud häälitsused ja sõnad

• ebatüüpilised vokalisatsioonid
• ebatavalised silbiahelad
• ebatavaline prosoodia (heli tugevus, kõrgus ja kestus)
• vahetu ehholaalia (kajakõne)
• sõnade ja/või fraaside kasutamine on veider või kordusterohke
• puuduvad kommunikatiivsed vokalisatsioonid

(Wetherby & Woods, 2003)

VANEMATE ENIMLEVINUD MURED:

Mure kommunikatsiooni pärast

• Ei reageeri oma nimele
• Ei räägi oma soovidest
• Kõne on hilistunud
• Ei täida korraldusi
• Ajuti näib kurdina
• Mõnikord näib kuulvat, mõnikord mitte
• Ei osuta (pointing) ega lehvita hüvastijätuks
• On öelnud üksikuid sõnu, kuid nüüd enam mitte

Mure suhtlemise pärast

• Puudub sotsiaalne naeratus
• Näib eelistavat mängida üksinda
• Saab asjad ise kätte
• On väga sõltumatu
• Teeb asju “varakult”
• Halb pilk-kontakt
• On oma maailmas
• Jätab teised kõrvale (tunes us out)
• Ei ole teistest lastest huvitatud

Mure käitumise pärast

• Raevuhood (tantrums)
• On hüperaktiivne / kooperatiivsuseta v. vastuhakkav
• Ei tea, kuidas mänguasjadega mängida
• Jääb ikka ja jälle asjadesse/tegevustesse kinni
• Kõnnib varvastel
• Ebatavaline kiindumus mänguasjadesse (n. hoiab alati käes mingit asja)
• Rivistab asju üles
• On ülitundlik teatud pinnatekstuuri v. helide suhtes
• Esineb veider liikumismuster

(Filipek jt, 1999)

Otsi kindlasti abi! Lapsega psühhiaatri või psühholoogi juurde minek ei ole häbiasi!